Iga elusolend vajab kasvamiseks toitaineid ning puud ei ole siin erandiks.
Puittaimed vajavad kasvamiseks õhku, vett, soojust, valgust ning mullapinda. Mullast saab taim oma toiteelemendid, milleks on keemilised komponendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks. Need keemilised komponendid jagunevad omakorda:
Mulla mineraalse osa murenemissaadused
Mulla orgaaniline osa
Mulla- ja sademetevesi
Õhk
Väetised
Igas osas on omad keemilised ained, mida taim vajab ning taimed ammutavad toitelemente ainult kindlatest keemilistest ühenditest nende kindlas olekus. Kui mõni element on mullast puudu, siis on seda võimalik kompenseerida väetamisega. Väetamiseks tuleb arvestada, et vees vabalt lahustuvaid toitaineid ei ole võimalik anda „ette“. Ülejääk uhutakse mullast välja kas põhjavette või veekogudesse. Vees lahustuvate toitainete hulka kuuluvad igasugused lämmastikühendid (N). Seetõttu ka põllumehed ei anna lämmastikväetisi sügisel kündes, kuna kevadeks on kõik mullast läinud.
Kasvupinnas, kuhu puu istutatakse peab endast kujutama reservi „toidupanka“, kus on olemas toitained, mida vesi sealt välja ei uhu. Seetõttu on ka isutamisel oluline kaevatud istutusauk täita kvaliteetse mullaga kuhu lisada ka komposti segu.
Lõviosa oma toidust saavad puud läbi juurte (juurtoitumine), mullalahusest. Lehtede kaudu omastatakse vaid väike kogus toitaineid.
Mulla pH ja selle määramine
Oluline on teada millise pH-ga on muld. Oma reaktsioonilt võib olla muld happeline, aluseline või neutraalne.
Kasvupinnase reaktsioon (kas ta on happeline/aluseline/neutraalne) mõjutab toiteelementide omastamist ning ka mikroorganismide tegevust. Näiteks ei talu enamik bakterid tugevalt happelist keskkonda.
Sõltuvalt pH-st saab teada ka mis toitained mullast puudu on.
Aluseline muld (pH üle 7): raud, tsink, fosfor, mangaan, vask ja boor.
Neutraalne pinnas (pH vahemikus 6.5–7): neis on kõik vajalikud toitained, nii et tavaliselt probleeme pole.
Happeline muld (pH alla 6.5): magneesium, kaltsium, fosfor, boor ja molübdeen. Samuti, kui see on väga happeline, võib selles olla liigset tsinki, rauda ja mangaani.
pH järgi jaguneb muld järgmiselt:
3,5 – väga tugevalt happeline
3,6…4,5 – tugevalt happeline
4,6…5,5 – mõõdukalt happeline
5,6…6,5 – nõrgalt happeline
6,6…7,2 – neutraalne
7,2+ – aluseline
Kuidas määrata mulla pH-d?
Võimalusi on erinevaid, täpse tulemuse saamiseks peab viima mulla laborisse. Ligikaugselt saab aga määrata ka kohapeal, kasutades pH-meetreid. Neid saab osta aianduskauplustest. Tegemist anduriga metallvarras, mis torgatakse mulda ning mille skaalalt saab lugeda pH väärtust.
Selline mõõdik on ka meil kasutusel, mida me istutustöödel kasutame, veendumaks et mulla reaktsioon vastab puuliigile.
Milleks pH näitu on vaja teada?
Eelkõige on see oluline, saamaks aru kas oled oma
istutusalale planeerimas õigeid puid. Või milliseid pinnaseparandamise töid on
vaja ette võtta enne istutust.
Enamik puittaimi kasvab hästi, kui pH on kuni 6-7. Paljud okaspuud aga
eelistavad happelisemat reaktsiooni, nende eelistus on pH 5-6. Hapulembesed
taimed (rododendronid, hortensiad, mustikad jt) vajavad reaktsiooni pH 4-5.
Kuidas muuta mulla pH-d?
Happelist mulda saad vajadusel aluselisemaks muuta lisades kriidi või dolomiidijahu või puutuhka.
Aluselist mulda saab hapustada neutraliseerimata rabaturba või sõreda liiva lisamisega. Kui taimede kasvualal on liigaluseline muld, siis seda saab hapustada raudsulfaati, ammooniumnitraati või ammooniumsulfaati sisaldavate väetistega.
Linnapiirkondades on enamasti liiga aluseline pinnas (pH 8-10), kuna pinnasesse satub veega aluselisi komponete ehitusmaterjalidest.
Seega, kui oled maja ehitamas ning soovid istutatada kuusepuu või elupuuhekki, tasub kindlasti istutusauku lisada happelist mulda ning mitte kasutada väljakaevatud pinnast.
Soovitused kuidas hoida kasvupinnas kvaliteetsena
Kasta puid pikkamisi ning pigem nõrgema veesurvega
Hoolitse mullaorgaanika eest
Veendu, et mulla pH sobib kokku seal kasvava taimega
Väldi tallamist, piira liiklust
Loo vastupidava koostise ja ehitusega kasvualus suuremate istikute puhul