Kellel lasub vastutus, kui puu põhjustab kahju?

 Puu murdumine või ümberkukkumine on Eestis sage põhjus varakahjude ja ohtlike olukordade tekkeks, eriti tormide, tugeva lumesaju või kevadise pinnase pehmenemise ajal. Sageli tekib küsimus alles pärast juhtumit: kes vastutab, kui puu kahjustab hoonet, sõidukit või vigastab inimest? Enamasti lasub vastutus kinnistuomanikul, sest puu loetakse kinnistu püsivaks osaks ning selle seisukorra eest vastutab omanik.

Õiguslikult hinnatakse selliste juhtumite puhul eelkõige seda, kas ohtu oleks olnud võimalik ette näha ja ennetada. Kui puu oli enne murdumist nähtavalt halvas seisus – näiteks tugevalt kaldu, tüvel olid praod, õõnsused, seenkahjustused või suured kuivanud oksad – võib järeldus olla, et omanik ei täitnud oma hoolsuskohustust. Sellisel juhul ei ole määrav isegi see, et murdumise põhjustas torm või tugev tuul. Kui risk oli olemas ja seda eirati, võib vastutus jääda kinnistuomanikule ka loodusjõudude sekkumisel.

Sageli arvatakse ekslikult, et torm vabastab alati vastutusest. Tegelikkuses loetakse erandlikuks vaid olukorda, kus puu oli eelnevalt terve ning murdus täiesti ettenägematu ja erakordse loodusnähtuse tõttu. Kui puu seisund oli juba enne juhtumit halb või küsitav, ei käsitleta kahju automaatselt vääramatu jõu tagajärjena.

Millal vastutus jääb kinnistuomanikule ka tormi korral?

Olulist rolli mängib sellistes olukordades professionaalne arboristi hinnang. Puude seisukorra hindamine ja kirjalikud hooldussoovitused näitavad, et kinnistuomanik on riske teadvustanud ja tegutsenud vastutustundlikult. Kui hinnang on olemas ja soovitusi on järgitud, on see tugevaks argumendiks nii kindlustusjuhtumite kui ka võimalike vaidluste korral. Vastupidi, dokumenteerimata jätmine ja probleemide ignoreerimine suurendab oluliselt omaniku riski.

Ka kindlustus ei kata alati puu põhjustatud kahju. Kuigi kodu- ja vastutuskindlustus võivad teatud juhtudel aidata, hindavad kindlustusseltsid alati, kas omanik on täitnud oma hoolsuskohustust. Kui on tõendatav, et puu oli ohtlik ja sellest oldi teadlik, võib hüvitis jääda osaliselt või täielikult saamata.

Kinnistuomaniku jaoks on mõistlik läheneda puudele samamoodi nagu hoonetele – neid tuleb regulaarselt jälgida ja hooldada. Nähtavate muutuste, nagu puu kaldumine, kuivanud oksad või seenkahjustused, ilmnemisel tasub reageerida kohe. Sageli ei tähenda see puu raiet, vaid piisab õigel ajal tehtud hoolduslõikusest või seisundi jälgimisest spetsialisti soovitusel.

Kokkuvõttes ei ole küsimus ainult selles, kas puu võib kukkuda, vaid kas kinnistuomanik on teinud kõik mõistliku, et seda riski vähendada. Õigeaegne tegutsemine aitab ennetada kahjusid, kaitseb inimesi ja vara ning annab kindlustunde ka juriidilises mõttes.