Kuidas ära tunda ohtlik puu?

Alustame, et misasi üldse on ohtlik puu ja kuidas seda defineerida.

Ohtliku puu tunnusteks on:

Ohtlikeks puudeks on puud,mis kasvavad linna või avalikus ruumis ning võivad murdumisega tekitada kahju nii varale kui teistele puudele. Kukkumise, murdumise või juurte purunemise tõttu. Suuremad õnnetused juhtuvad enamasti tormi tagajärjel, kuid sageli on torm vaid viimaseks piisaks. Sageli on need õnnetused, mis hüüavad tulles. Puu võib olla ammu nakatunud seenhaigusega ja niidistik aastaid arenenud ning nõrgestanud puud. Aasta aastalt üha nõrgemaks kuni ühel hetkel toimub murdumine. Tunnusteks, et puul midagi toimub, on muutused puu välimuses või struktuuris.

MIDA SIIS TÄHELE PANNA?

Kõige silmatorkavamaks on KUIVANUD OKSAD.

Mõningad kuivanud oksad ei ole probleem, see on üsna tavapärane nähtus puu juures. Probleem tekib aga siis kui kuivad oksad tekivad võra välispiirile, kuhu päike neile peale paistab. Üks-kaks oksa pole veel probleem, aga kui kuivanud okste proportsioon hakkab suureks minema, viitab see suure tõenäosusega juurestiku probleemile.

Kui puu asub avalikus kohas ning tee ääres, võib kahtlustada õhupuudust. Aja jooksul on puu juure ümber muld kinni tambitud ning puu juures ei saa enam õhku. Kui juured õhku ei saa, siis nad surevad ega toida enam oksi. Selle tagajärjel surevad oksad ega toida enam juuri.

Lahenduseks on pinnase lahti kaevamine, pinnase kobestamine ja vahetada osaliselt täitepinnas jämedama fraktsiooniga kivide vastu.

Teine võimalus on, et mingite tööde käigus on puu juures läbi kaevatud. Sellisel juhul tuleb võra tagasi lõigata, et puu tasakaal uuesti paika läheks.

Järgmiseks on nähtavaks tunnuseks on SEENED.

Kui puu tüvele tekivad seened, ei tasu kohe muretsema hakata, sest selleks ajaks kui viljakeha nähtavale
tuleb, on seeneniidistik puu sees juba aastaid arenenud.

Seente mõju puu tervisele on väga erinev, oleneb sellest, kui agressiivse seeneliigiga tegemist on.
Näiteks tammekakk on väga aeglase levikuga ja võib kümneid aastaid puu peal kasvada, ilma, et puu
seisukindlus oluliselt väheneks.

Vahtraid ja kastaneid ohustab sageli vahtratarjak, mis kipub just tüve harunemiskohta tekkima. Sageli
kui seal on lõhed või praod. Vahtratarjak tekitab valgemädanikku, kuigi mitte väga agressivselt. Esialgu
saab võib olla harude sidumisega puu eluiga pikendada. Aga ilmselgelt tuleb puul silma peal hoida.

Väga agressiivne ja ohtlik on aga lamesüsik, mis kasvab puu juurekaelal peal, mullapiiri lähedal. Selle
viljakeha on hästi pisike ja söekarva must, nii et seda on väga raske märgata.

Lamesüsiku ilmumine viitab kahjuks juuremädanikule ja see puu osutub tõenäoliselt ühel hetkel
ohtlikuks. Suure tõenäosusega tuleb selline puu raiuda, aga kindlalt saab seda öelda konkreetset puud
vaadates.

Teine samasugune väga agressiivne juuremädaniku tekitaja on jänesvaabik. Ära tuntav kakaopruuni
pealmise poolega ja lumivalge alumise poolega. Jänesvaabik levib juurkontakti kaudu haigelt puult
tervele.

TEKKINUD AVAD, ÕÕNSUSED.

Kui puule on tekkinud vigastuse tagajärjel avaused, siis sageli on sisse läinud ka mädanik. Mõnikord suudab puu mädanema läinud koha kinni kapseldada ja uued puukihid peale kasvatada, aga mädanikukolle jääb tüve sisse ja toimetab seal vaikselt edasi.

Sellisel juhul puu tugevdab ennast väljast, aga seestpoolt muutub ikkagi nõrgemaks. Ja kui ühel päeval juurdekasvu enam ei toimu, muutub mädanenud osa nii suureks, et puu murdub või kuivab ära. Aga kui asjade käigul silma peal hoida, saab õnnetust ennetada.

MIDA SIIS TEHA OHTLIKU PUU PUHUL?

Esimese sammuna tuleks sellest teada anda kohalikule Keskkonna -ja Kommunaalametile. Ametilt saab enamasti ühe-kahe päevaga nõusoleku puu raiuda või ohtlik oks lõigata.

Ohtlik oks tuleb lõigata või puu raiuda kümne päeva jooksul. Pärast selle tähtaja möödumist tuleb taotleda tavapärases korras raie- või hoolduslõikusluba.

Edasi tuleb ühendust võtta arboristiga, kes oskavad olukorda hinnata ja leida ka kõige õigema lahenduse.